Vahtre saab kandidaadikraadi ja asub ülikooli õppejõuks.

kaardile

1955

1955. aastal kaitses Sulev Vahtre kandidaaditöö pealkirjaga: "Liivimaa noorem riimkroonika ajalooallikana". Töö sisaldas nii kroonika eestikeelset tõlget kui ka põhjalikke kommentaare. 1960. aastal ilmus see ka eraldi raamatuna, mis on jäänud seni parimaks noorema riimkroonika käsitluseks. Ametlikult oli töö juhendajaks ideoloogilisel rindel väga tugev, ent ajaloos mitte niivõrd kodus olev Hilda Moosberg, tegelikult juhendas Vahtret aga Julius Madisson. Ilmselt just tänu tegelemisele noorema riimkroonikaga hakkas Vahtre huvituma nii keskaegsest kroonikakirjutusest kui ka Jüriöö ülestõusust. Vahtre kandidaaditöö äratas huvi ka ühes Eesti vanema ajaloo parimas tundjas, taani päritolu Paul Johansenis, kellega Vahtrel paraku siiski isiklikult kohtumata jäi, sest viimane elas Lääne-Saksamaal ja suri juba 1965. aastal.

Pärast kandidaadikraadi saamist sai Vahtrest ka Tartu ülikooli õppejõud, 1962. aastal sai ta dotsendiks. Ta luges Eesti vanemat ajalugu, allikaõpetust ja puhuti ka Venemaa vanemat ajalugu.

Allikad: Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid. Laiuse: Laiuse Raamatukogu, 2008.

Tiit Rosenberg. "Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75". In: Muinasaja loojangust omariikluse läveni: pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001. Lk 13-36.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam
  • tulease
  • ülikool
  • vaade