Vahtre kaitseb doktorikraadi

kaardile

1971

Õppejõukohuste kõrvalt jätkas Vahtre loomulikult ka teadustöö tegemist. Tema huvid koondusid 1960. ja 1970. aastatel üldiselt ajaloolise demograafia valdkonda, mis toonases Eesti ajalookirjutuses oli üldiselt populaarne teema. Seetõttu oli ka tema doktoritöö hingeloendustest Eestimaal. Ta vaatles majanduslikel põhjustel teostatud loendusi, kus olid ära märgitud talupered ja nende liikmed koos vanustega, rahvastikuloolisest aspektist, tuues välja võimalused, kuidas neid saab kasutada ajalooallikana ning tegeles ka nende kitsaskohtadega. Näiteks ei saa loenditest tavaliselt kätte inimeste täpseid vanuseid, need on antud umbkaudsena, naistel puuduvad need enamasti aga hoopis. Samuti ei märgitud loenditesse kahe loenduse vahepeal sündinud ja surnud lapsi. Vahtre püüdis hingeloendite kaudu aga paika panna talurahva sotsiaalset ja soolist struktuuri. Lisaks tegeles ta samal ajal aga ka teiste talurahvast puudutanud teemadega: alates sündimusest ja suremust lõpetades klimaatiliste oludega ja nende mõjuga põllumajandusele 18. ja 19. sajandi Eestis.

Vahtre doktoritöö ilmus 1973. aastal täiendatud kujul ka eraldi raamatuna: "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782-1858): ajaloolis-demograafiline uurimus".

Allikad: Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid. Laiuse: Laiuse Raamatukogu, 2008.

Tiit Rosenberg. "Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75". In: Muinasaja loojangust omariikluse läveni: pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001. Lk 13-36.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • mõis
  • nool
  • raamatukogu
  • sadam
  • tulease
  • ülikool
  • vaade