Näljahäda pakasest

kaardile

1697

Kuigi 1696. aasta veebruari algul hakkasid puud lehte minema ja sirelid õitsema, tabas Eestit märtsi algul ränk külmalaine ühes rohke lumega. Kevadet ei tulnudki, suvi hilines ligi kaks kuud ning viljasaak jäi olematuks. Kogu maad haaras näljahäda.

Ilmataat aga ei halastanud vaesele Eesti rahvale."Anno 1697 saabus kohe aasta alguses tugev ja kibe pakane, mis püsis pidevalt kogu talve läbi. Nõnda kasvasid ka puudus ja viletsus, mida suur näljahäda põhjustas, päev-päevalt suuremaks," kirjutas Kelch.

Inimesi langes tol talvel nagu loogu ja neid ei matnud keegi. "Sest kuna kurnatud ja jõuetud inimesed ei suutnud karmi talve ja paksu lume tõttu kaevata auke ega haudu, et surnuid kohe matta, siis ei olnud mitte üksnes kõik kirikaiad maal, vaid ka kõik külad, teed, põllud ja metsad talv läbi täis koolnuid, kes kevade saabudes veeti koormaviisi kokku ja maeti 30-, 40-, 50- ja enamakaupa ühte hauda."

 

Allikad: Pekka Erelt http://paber.ekspress.ee   (foto) http://www.kentdesign1.com


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • maja
  • matkamine
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • toit
  • vaade