Kullamaa linnus

kaardile

1226

Kullamaal asus juba muinaseestlaste linnus, selle asupaika kutsutakse seetõttu ka Rohumäe linnamäeks. 1226. aastal, kui Läänemaa oli paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt moodustatud kirikupeale otse alluva vaheriigi osa, sai Kullamaast paavsti asehalduri residents.

Tõenäoliselt oli Kullamaad ristisõdijate poolt kindlustatud 1220. aastate esimesel poolel, kuid pole selge, kas tegemist oli kivilinnusega või tugevdati muinaseestlaste puulinnust. 1228. aastal, kui moodustati Saare-Lääne piiskopkond, sai Kullamaast Läänemaa stiftifoogti (ilmaliku valitseja ja maksukoguja) residents. Esimeseks stifitfoogtiks oli Johannes de Lode, kes saavutas Läänemaal väga suure mõjuvõimu.

1234. aastal sai uueks Saare-Lääne piiskopiks Heinrich I, kes tühistas Lodedele antud läänistused, mistõttu piiskopi ja Lodede vahel puhkes terav konflikt. Samal aastal tungis Kullamaale Mõõgavendade ordu ja vallutas selle, maksustades ümberkaudsed piirkonnad 1000 marga hõbedaga. 1236. aastal aga, kui Mõõgavennad Saule lahingus rängalt lüüa said, nõudis Modena Wilhelm, et ordu Kullamaa paavsti legaadile tagastaks. See ka sündis, kuid Loded ei leppinud linnuse kaotusega ning ehitasid sellest kaks kilomeetrit kirdesse uue, Koluvere linnuse. Kullamaa vasallilinnus kaotas aga järgnevalt oma tähtsuse.

Allikas: http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=11422&show=11423


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja