Kivi-Vigala vasallilinnus

kaardile

1450

Naravere oja ja Enge jõe vahelisel neemikul võis juba muinasajal paikneda linnus, kuid siiani selle kohta kindlaid tõendeid ei ole, pärast 1896. aastat ei ole Kivi-Vigala linnusekohal ka väljakaevamisi toimunud. Keskaegne vasallilinnus võidi ehitada kõige varem 13. sajandi teisel poolel, kuid kindlaid andmeid on selle kohta alles 15. sajandi teisest poolest, mil linnuse võis rajada üks Velise vasallilinnuse valdaja poegadest. Ehkki linnuse mõõtmed olid väikesed: peahoonel 22x24 meetrit ja välismüüridel 68x33,5 meetrit, oli tegemist hästi kindlustatud rajatisega: selle müüride paksus oli koguni kuni üle 5 meetri. Seega on tõenäoline, et linnus rajati pigem keskaja lõpu poole, olles kohandatud tulirelvadega peetavaks sõjaks. Linnust ümbritsesid kolmest küljest ka looduslikud vesitõkked ning selle juures asus ka paisutussüsteem veetaseme tõstmiseks.

Vigala linnuse head kaitseomadused ilmnesid 1535. aastal Saare-Lääne vaenuse lõpufaasis, mil sinna piiskop Reinhold von Buxhoevedeni eest varjusid Üxküllid, Ungernid, Fahrensbachid ja teised Läänemaa aadlikud ning piiskop ei suutnud linnust väiksemakaliibriliste suurtükkide toel vallutada, kuna need müürile mingit kahju ei teinud, samas kui tema relvajõudude poolt oli hävitatud küllaltki hästi kindlustatud Virtsu vasallilinnus (Schloss Werder). Vigala piiramine lõppeski kompromissiga: linnuses olijad andsid selle piiskopile üle, vastutasuks lubati neile vaba pääsu oma valdustesse, kuid piiskop osutus sõnamurdlikuks, aadlikud vangistati ja nende üle mõisteti kohut.

Liivi sõja alguses, 1560. aastal, langes Vigala ajutiselt venelaste kätte kuid varsti pärast seda linnus taastati. 1565. aastal suri Vigala linnuses endine ordurüütel ja hilisem Poola mõisameeste väejuht Caspar von Oldenbockum, kes Liivi sõja alguses paistis silma Paide eduka kaitsmisega venelaste vastu. 1576. aastal vallutasid venelased Vigala linnuse aga uuesti ning jäid sinna viieks aastaks. Kui Vigala linnus seejärel rootslastele üle anti, oli see tugevasti laastatud ning seda taastama enam ei hakatudki. Hiljem sai sellest kivimurru koht, sest linnuse lähikonnas puudus looduslik paekivi. Vigala linnuse järgi sai ümbruskond endale ka nimeks Kivi-Vigala. Tänapäeval on linnusest säilinud väga vähe, selle alusmüüridele on rajatud elamu.

Allikad: Mihkel Aitsam. Vigala kihelkonna ajalugu. 2006.

http://www.eestigiid.ee/?SCat=16&CatID=0&ItemID=1570

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15376


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja