14. sajandi linnade-teljelised seisustepäevad

kaardile

1374

Vaatamata ordu tohutule poliitilisele mõjuvõimule ja nende poolt juhitud seisuste kohtumiste domineerimisele, oli 14. sajandi teisel poolel märgata ka teistsuguse iseloomuga kogunemisi, mida korraldati Liivimaa hansalinnade initsiatiivil. Üldiselt ei saanud seisuslike ühishuvide esindamisest ülemaaliselt rääkida ka linnakodanike puhul, aga siiski kujunes hiljemalt 14. sajandi keskpaigaks välja siinsete hansalinnade tegevust koordineeriv institusioon - linnadepäev.

Linnadepäeva puhul oli tegu õieti esimese selgepiirilise üleliivimaalise seisusliku institutsiooniga: selle ellukutsumise eesmärk oli Hansa huvide kaitsmine Liivimaal. Linnade omavaheline suhtlemine perioodil 1350-1404 (mis oli ka Hansa üldine kõrgaeg) oli äärmiselt tihe: sel vahemikus peeti teadaolevalt 55 linnadepäeva. Tihti moodustasid Liivimaa linnad antud perioodil enda huvide kaitsmiseks ühisrinde - peamiselt oli see pühendatud majandusküsimustele.

Markantseimaks näiteks sellest on 1374. aasta Tartu seisustepäev, mille kogunemisel ilmneb selge seos kogu Hansaga. Selle tausta moodustas samal aasta Lüübekis peetud hansapäev, mis käsitles muuseas võitlust halvakvaliteediliste müntide sisseveo vastu. Tartu seisustepäeval oli Riia, Tallinna ja Tartu esindajate kõrval kohal ka linnakodanikud väiksematest Võnnust, Valmierast ja Viljandist. Viimaste survel võtsid ka Liivimaa orduharu, Riia peapiiskop ja Tartu piiskop vastu otsuse, mille alusel keelati madalakvaliteediliste müntide sissevedu Liivimaale.

1388. aasta Vastseliina kogunemisega seoses ilmnes linnade omavaheline side veelgi selgemini: kaupmeeskonna huvides kehtestati Venemaaga peetava kaubavahetuse kord. Pole selge, milliste linnade esindajad Vastseliinas viibisid, aga kindel on, et esmakordselt suhtlesid seal linnad ülejäänud Liivimaa võimukandjatega ühise seisusliku leerina. 1388. aasta Võnnu seisustepäeval, mis oli jällegi linnade algatusel teoks saanud, veensid nad piiskopid ja ordu kehtestama tõhusa kaubandussulu, et korrastada Venemaaga peetavat kaubavahetust ja venelasti korrale kutsuda. Seega on selge, et 14. sajandi lõpul olid Liivimaa hansalinnad enda huvide eest väljas ja kujutasid koondununa endast arvestatavat sisepoliitilist jõudu.

Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Tallinn, 2007

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline