Johannes Varese looming 1920. ja 30. aastatel

kaardile

1921

Uue loomingujärgu avavad luulekogud „Geomeetriline inimene“ (1924) ja „Multiplitseerit inimene“ (1927). Nendes kogudes on ta järginud prantsuse kubistlik-konstruktiivseid luuletajaid (G. Apollinaire, B. Cendars, F. Divioire jt). Üht ja sama objekti on tihti kujutatud eri vaatepunktidest ja esitatakse paralleelseid assotsiatsioone. Luuletuse väline pilt omab suurt tähtsust.

1930. aasta luulekogus „Maailm on lahti!“ domineerivad lühipoeemid, neid nimetas Vares ise värssjuttudeks. Oma laadilt on need realistlikud, sisult aga kriitilised.

Kõige teravamalt väljendub ühiskonnakriitika kogus „E.V.-r.“ (1932). Samas oli väljenduslaad endiselt deklaratiivne ning kujundid raskepärased, mis pidurdas teose mõju.  Hiljem taanduvad Varese luulest vormieksperimendid ning ta loob analüüsivat ja traditsioonilisemat luulet.

Koos fašismi levikuga lisandub Varese luulesse kriitikat. Tema kogu „Üle läve“ (1939) on oma väljenduslaadilt klassikaline ning seepärast ka oluliselt selgem teos võrreldes eelnevatega. 

 

Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast; koostanud Sulev Vahtre (Tallinn: Olion, 1997)

Eesti kirjanike leksikon; koostanud Oskar Kruus ja Heino (Tallinn: Eesti Raamat, 2000)

Ohmann, Valdur, „Johannes Vares-Barbaruse komparteile esitatud elulugu ja tema saatus“, Tuna, 1 (2002), lk 64-77

Peep, Harald, Johannes Vares-Barbarus : lühimonograafia (Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959)

http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_b.html

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • kool
  • lasteaed
  • raamatukogu