Balti Antant
12. september 1934
1934. aastal uuendasid Eesti ja Läti 1923. aastal sõlmitud sõjalist liitu. Reaalselt aga liidul erilist kaalu ei olnud, sest korraldati vaid ühed ühised manöövrid. Aprillis soovis Leedu liiduga ühineda. Poola polnud esialgu Leedut hõlmava liiduga nõus. Oldi valmis sõlmima eraldi lepingud Leeduga, mis ei hõlmaks sõjalist koostööd.
12. septembril 1934 sõlmitud üksmeele ja koostöö lepinguga pandi alus Balti liidule, mida on nimetatud ka Balti Antandiks. Nn Balti liidu idee ulatub kaugemale minevikku. Balti riikide sünnil unistati Balti riikide ja Skandinaavia riikide liidust.
Balti liidu kokkuleppes puudusid sõjalised punktid. Ka poliitiline koostöö jäi Balti liidus nõrgaks. Regulaarseks koostöövormiks olid kaks korda aastas toimuvad välisministrite konverentsid. Balti liiduleping oli avatud ühinemiseks ka teistele riikidele, eeskätt Soomele, kuid soovi ei avaldatud.
Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)