Sakslaste edasitung ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine

Sulge

Eesti iseseisvuse võimalikult kiire väljakuulutamine enne Saksa okupatsiooni oli otsustatud juba 31. detsembril 1917 Maanõukogu vanematekogu ja eesti poliitiliste parteide ühiskoosolekul.

Selle vastu olid vaid eesti enamlased ja esseerid. Kui 19. veebruaril 1918 jõudis Tallinna teade Saksa vägede pealetungi algusest Eestile, moodustas Maanõukogu vanematekogu kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee, mis pidi võimalikult kiiresti välja kuulutama Eesti iseseisvuse.

Sellesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Ühtlasi koostati ja kinnitati iseseisvusmanifesti tekst.
Kuna 24. veebruarini oli võim Tallinnas veel enamlaste käes, otsustas Päästekomitee vabariigi välja kuulutada Haapsalus. Sinna jõudsid aga ette sakslased ning Päästekomitee liikmed olid sunnitud koos taganevate enamlike eesti polgu sõduritega tagasi Tallinna pöörduma. Sellest hoolimata õnnestus manifest viia Pärnusse. 23. veebruaril 1918 luges Maanõukogu liige Hugo Kruusner selle "Endla" teatri rõdult linnarahvale ette (pildil).

24. veebruari hommikul 1918 heiskasid 3. eesti polgu ohvitserid Toompea Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu. Eesti rahvuslased eesotsas Päästekomiteega kogunesid krediidipanga hoonesse, mille ette kogunenud rahvale loeti ette Tallinna tänavatele üles kleebitud iseseisvusmanifest.

Päästekomitee liikmed moodustasid panga saalis ajutise valitsuse. Deklareeriti Eesti neutraalsust käimasolevas sõjas, Eesti elanikele lubati kõiki kodanikuõigusi, omandiõiguste taastamist ning rahvusvähemustele kultuurautonoomiat.

25. veebruaril 1918 määrati ametisse Eesti Ajutine Valitsus, mille esimeheks ja siseministriks sai Konstantin Päts. Peeti esimene valitsuse istung. Keskpäeval sisenesid Saksa väed Tallinna, kohtades vaid mõningat vastupanu üle mere põgenevatelt enamlastelt Tallinna sadamas. Eesti Vabariiki sakslased ei tunnistanud. Samal päeval langesid Saksa armee kätte ka Pärnu, Viljandi ja Paide.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.
                                                                                                 Allikad (pildid): http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/9/9e/24._veebruar_1918.jpg