Rahvaväe uus üldpealetung

Sulge

 

Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi.

Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung.

Esimese löögi andis 13. mail Vene valgete Põhjakorpus, kes edenes Narva alt eneselegi ootamatult edasi üle Lauga jõe, hõivates Jaama (Jamburg) linna ning jõudes juuni keskpaigaks Petrogradini. Rahvavägi korraldas selles operatsioonis märkimisväärselt vaid kaks meredessanti Lauga ja Kaporje lahes.

Edu Narva all kannustas eestlasi edasi tungima ka Pihkva suunal. Vahetult enne pealetungi algust 24. mail 1919 tuli Lõunarindel Rahvaväe poole üle Eesti kommunistlik kütidiviis Leonhard Riti juhatusel.

Tekkinud rindetühimikku ära kasutades hõivati juba samal hommikul Irboska ning 25. mail soomusrongide toel Pihkva, kus langes vangi üle 2000 enamlase, neist suurem osa eesti punased kütid. 27. mail alustas Rahvavägi edasitungiga ka Läti suunal, hõivates järgnevail päevil Lemsalu, Volmari ja Aluliina.

31. mail marsiti sisse Võnnu (Cēsis) linna ning 5. juuniks jõuti Jēkabpilsi linna ning Väina (Daugava) jõeni. Punaarmeelased jäid Põhja-Lätis "kotti", eestlaste ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                      

Allikas (pilt):  http://www.hot.ee/vabadussoda/landes_2.jpg