Rahvuskomitee deklaratsioon ja korraldus nr. 1

Sulge

Hoolimata arreteerimislainest õnnestus Rahvuskomiteel 1944. aasta suve jooksul oma tegevus taastada. Loodi regulaarne ühendus Soome ja Rootsiga, samuti hakati otsima koostööd Uluotsa ringi vanade poliitikutega. Uluotsa lähedasele kaastöölisele Otto Tiefile (pildil) tehti ettepanek astuda komitee liikmeks.

Augusti alguses Tallinnas Tiefi korteris peetud Rahvuskomitee koosolekul võetigi Tief komitee liikmeks. Temast sai oluline vahelüli noorte ja vanade poliitikute vahel, kes veenas Uluotsa toetama 1. augustil 1944 Tallinna tänavatele üleskleebitud Rahvuskomitee deklaratsiooni ja korraldust nr 1.

Selle kohaselt kuulutas Rahvuskomitee end riikliku võimu teostajaks Eestis. Üha läheneva Punaarmee kartuses loobus komitee senisest vastuseisust mobilisatsioonile, kutsudes kõiki eestlasi oma kodumaad Nõukogude võimu eest kaitsma.

Eesti kaitsmiseks otsustati Soomest Eestisse kutsuda Soome armee eestlastest vabatahtlike (soomepoiste) rügement.
Augusti keskpaigas peetud koosolekul määrati Saksa julgeolekuorganite poolt tagaotsitava Liidaku asemel uueks Rahvuskomitee esimeheks Otto Tief, kellel oli Eestis suurem tegutsemisvabadus.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Mart Laar. September 1944: Otto Tiefi valitsus. Tallinn: Varrak, 2007

Allikas (foto): http://riigi.arhiiv.ee/naitus/EVVE/large01/04_foto01-005.jpg