Asutakse rajama Viljandi ordulinnust

Sulge

Viljandi ordulinnuse rajamist alustas juba Mõõgavendade ordu 1224. aastal. See rajati muinaseestlaste linnuse kohale, kuid pole selge, milline osa sellest kõigepealt valmis. Võimalik, et selleks oli linnuse peatorn, kuid samas võis selleks olla ka ringmüür. Hiljem, tõenöäoliselt 13. ja 14. sajandi vahetusel ehitati sinna ka nelinurkne konvendihoone. Viljandi oli Liivimaa orduriigi võimsaim ja kõige paremini kaitstud linnus: lisaks linnusemüürile kaitsesid seda ka linnamüürid ning pealinnusel oli kaks eeslinnust. Seega kaitsesid pealinnast lausa neljakordsed müürid ja seetõttu jäi see kuni 1560. aastani vallutamatuks.

Viljandi oli suure ja võimsa komtuurkonna keskuseks ning tihti peatus linnuses ka ordumeister. Mitmest Viljandi komtuuristki sai hiljem meister. 1470. aastal sai Viljandist ajutiselt koguni ordumeistri residents, kuid seda vaid üheks aastaks.

Makett Viljandi linnusest

1560. aastal vallutasid Viljandi venelased, kuid seda kaitsjate reetlikkuse tõttu. 1582. aastal langes Viljandi poolakate kätte, kes linnust ka parandasid. Hiljem, Rootsi-Poola sõja ajal (1600-1629), käis linnus käest kätte ning jäi varemetesse.

Ulatuslikke kaevamistöid teostati linnusel 1879. aastal, pärast seda on arholoogilisi kaevamisi toimunud suhteliselt palju, eriti 1990. ja 2000. aastatel.

Allikas: Kalvi Aluve. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus, 1993.

Foto: http://www.muuseum.viljandimaa.ee/static/images/makett_linnus.jpg

http://www.viljandi.ee/public/files/vaated_linnus.jpg