Bresti rahuläbirääkimiste algus

Sulge

Vastavalt II nõukogude kongressi vastu võetud rahudekreedile tegi Nõukogude valitsus ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid Keskriigid, mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldirahuläbirääkimisi Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga.

Need algasid Brestis 20. novembril 1917. 22. novembril lõpetati sõjategevus,           2. detsembril sõlmiti vaherahu. Selle sõlmimisele aitasid kaasa ka juba varasemad erinevate rindelõikude komiteede eestvõttel sõlmitud relvarahud.

Vaherahust oli huvitatud ka Saksamaa, et koondada oma vägede põhilöök Läänerindele Prantsusmaal. 1918. aasta jaanuaris algas Vene sõdurite massiline deserteerumine rindelt.

Saksamaa nõudis läbirääkimistel esialgu juba vallutatud Leedu, Läti ja Eesti alade minekut Saksamaa koosseisu, kuid 1918. aasta jaanuari lõpus teatas Saksa keiser Wilhelm II rahusaatkonnale, et nood nõuaks Nõukogude Venemaalt lisaks nendele territooriumitele ka Eesti ja Põhja-Läti loovutamist. Seda Saksa rahudelegatsioon siiski ei teinud, kuid Vene rahusaatkond eesotsas Lev Trotskiga (pildil) keeldus rahulepingule alla kirjutamast ning katkestas läbirääkimised.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                      Allikad (pildid):
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d0/Bundesarchiv_Bild_183-R15068,_Leo_Dawidowitsch_Trotzki.jpg/250px-Bundesarchiv_Bild_183-R15068,_Leo_Dawidowitsch_Trotzki.jpg  http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2008/11/10/Brest-LitovskTreaty460x276.jpg