Kaitseseisukorra kehtestamine Eestis

Sulge

Valitsuse järjest suurema ebapopulaarsuse taustal muutus üldine poliitiline olukord Eestis üha pingelisemaks.

Erakonnad kasutasid oma üritustel korra tagamiseks avalikult enda formeeritud poolsõjaväelisi rühmitusi, kähmlused eri poliitiliste jõudude toetajate vahel muutusid järjest tavapärasemaks.

Kui sotsialistide ajaleht Rahva Sõna süüdistas vabadussõjalasi relvastatud riigipöörde korraldamises, otsustas valitsus võtta erakorralised meetmed.

11. augustil 1933 kehtestati Eestis üleüldine kaitseseisukord ning eeltsensuur trükistele, keelustati vabadussõjalaste organisatsioonide tegevus ning saadeti laiali kõik erakondade poolsõjaväelised üksused.

Määrusega keelati ära riigivastased kõned, avaldused ning kirjutised. Riigikaitseülemaks määrati kindralmajor Gustav Jonson (pildil). Tegemist oli valitsuse jõudemonstratsiooniga, millega loodeti rahustada poliitilist käärimist Eestis, kuid see ei õnnestunud.

 Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007                                                                                           

Allikas (pilt): http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/kgbdok/image110.jpg