Eesti Vabariigi väljakuulutamine

Sulge

24. veebruari 1918, mil Tallinnas loeti pidulikult ette iseseisvusmanifest, peetakse üldiselt Eesti Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada.

Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas Vene-Saksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris.

Eesti Vabariigi väljakuulutamise puhul Endla teatri rõdu ette kogunenud rahvamurd.

Kuigi Eesti riiklikku iseseisvust paigutatakse traditsiooniliselt just 24. veebruari 1918, ei ole see ainumõeldav kuupäev. Juba päev varem, 23. veebruaril, loeti manifest ette Pärnus; sellega kuulutati esmakordselt avalikult välja Eesti riiklik sõltumatus, kuid kuna valitsus sel päeval ametisse ei astunud, siis seda riigi alguseks tavaliselt ei peeta.

Veel ühe võimaliku sõltumatuse väljakuulutamise daatumina võiks kõne alla tulla Eestimaa Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) otsus kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis 15. (uue kalendri järgi 28.) novembril 1917. Selle vastu räägivad aga asjaolud, et Maapäev ei võtnud vastu otsust luua eraldiseisvat Eesti riiki ning pealegi ajasid enamlased Maapäeva samal päeval ka laiali. Juriidiliselt seisukohalt võttes oleks Maapäeva otsus siiski võib-olla isegi kaalukama tähtsusegakui 1918. aasta veebruari sündmused, sest toona kuulutas riigi välja kitsas poliitikute ringkond, kellel otsest rahva mandaati ei olnud, kuid Maapäev oli demokraatlikult valitud 1917. aasta suvel. Siiski pole Maapäeva algust üldiselt Eesti Vabariigi algusena aktsepteeritud ja seda on pigem võrreldud suveräänsusdeklaratsiooniga Eesti NSV-s 1988. aasta 16. novembril, mis Eestit otseselt iseseisvaks ei muutnud, kuid avas üleminekutee sõltumatuse taastamise suunas.

Allikas: Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007.

Allikas (pilt): A.Pajur, A. Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006