Keskmise rauaaja algus Eestis

450

See, et Suure Rahvasterändamise käigus Rooma impeerium nõrgenes ja lõpuks kokku varises, mõjutas ka Eesti ala. Senine stabiilne kaubandusvõrgustik varises kokku ja võimalik, et seni paiksed olnud balti hõimud hakkasid liikuma põhja poole. See aga tekitas rea kokkupõrkeid, mistõttu asuti rajama linnuseid.

Varbola linnuse väravakäik

Eesti ajaloos on rooma rauaajale järgnenud perioodi nimetatud keskmiseks rauaajaks (450-800 pKr).

Selline võis välja näha rahvasterännuaegne linnus Eestis

Tarandkalmetesse matmine lõpetati ning nende asemele asuti rajama korrapäratuid kivivarekalmeid. Ida- ja Kagu-Eestis hakati surnuid matma liivakääbastesse, mida iseloomuliku kuju järgi kutsutakse pikk-kääbasteks.

Pikk-kääbas Laossinast

Lääne- ja Loode-Eesti ranniku ülikutel tekkisid taas suhted skandinaavlastega, seda tõestavad mõnest kalmest leitud uhked skandinaavia ehted.

Asjaolud hakkasid stabiliseeruma alles 600. aasta paiku, aga juba 200 aastat hiljem astus mängu uus jõutegur: viikingid.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"

(Pildid) "Eesti Ajaloo Atlas"