Eestlaste elu pärast Jüriöö ülestõusu

kaardile

1345

Jüriöö ülestõusu järel muutus eestlaste elu üha õigusetumaks, seda ilmselt aga mitte ainult ülestõusu mahasurumise järel toimunud karistusaktsioonide tõttu, vaid seepärast, et sisse seati üha laialdasemalt mõisamajandus. See tähendas talurahvale üha suuremaid koormisi ning nende õiguste vähenemist. Kujunema hakkas sunnismaisus, mis kujunes lõplikult välja 15. sajandi lõpuks. Siis alustaasid tegevust ka adrakohtunikud, kes otsisid põgenenud talupoegi. Eestlased polnud siiski ühesugustes õigustes, vaid talurahval oli erinevaid kategooriaid: olid vabatalupojad, kes maksid raharenti, adratalunikud, kes maksid tavakoormisi ja üksjalad, kes tasusid neid vähemal määral. Lisaks oli veel ka teenijarahvas, kes maad tavaliselt ei omanud ja pidid end elatama teiste juuures töötades. Keskaja algupoolel oli ka eestlastest vasalle, kes aga 14. sajandi lõpuks olid ilmselt juba saksastunud. 

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam