Murrang Vabadussõjas - Eesti vabastamine

kaardile

1919

Vabadussõjas toimus murrang 1919. aasta alguses, kui Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner käskis alustada üldpealetungi. Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid enamlaste vastu. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsenud soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud meredessandid. Suurenes sõdurite arv Eesti armees, vabatahtlike väeosad ja Johan Laidoneri edukas sõjavägede juhtimine. Eesti ei olnud Nõukogude Venemaa vastu ka üksi, vaid sai välisabi. Juba 1918. aasta detsembris saabus Tallinna Inglise laevastiku eskaader ja nurjas ära enamlaste rünnaku Tallinna vastu. Vabatahtlikku abi saabus ka Soomest ja Rootsist

6. jaanuaril 1919 alanud Eesti vägede üldpealetung kulges edukalt, enamlaste vastupanu murti: 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19 jaanuaril Narva. Ägedaimad lahingud toimusid seejärel aga Lõuna-Eestis, kus pärast Paju lahingut 31. jaanuaril, kus surmavalt sai haavata legendaarne partisandie juht Julius Kuperjanov, vabastati ka Valga. Veebruari lõpus kandus sõjategevus juba Eesti piiridest väljapoole. Märtsis-aprillis järgnesid küll Punaarmee raevukad vasturünnakud, kuid need suudeti tõrjuda.

Aprillis tuli kokku ka Eesti Asutav Kogu, kus edu saavutasid sotsilistid ja mille esimeheks valiti August Rei. Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest, samuti maaseadus ja ajutine põhiseadus. Maaseadusega läks enamik mõisamaadest talurahvale.

1919. aastal toimusid ägedaimad lahingud mitte eestlaste ja enamlaste, vaid eestlaste ja baltisakslaste vahel Põhja-Lätis: nn Landeswehr'i sõda. Lätis võimu haaranud sakslased löödi 23. juunil Võnnu lahingus puruks ning seejärel jõudsid Eesti väed Riia eeslinnadeni. Landeswehr oli sunnitud alistuma ja Lätis taastati Karlis Ulmanise valitsuse tegevus.

1919. aasta hilissügisest püüdis Punaarmee vallutada Narvat, et eestlasi sundida järeleandlikkusele rahuleoingu sõlmimisel. Selle rünnakud siiski ebaõnnestusid.

Tartu rahuleping: Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtis Eesti poole pealt Jaan Poska, Nõukogude Vene poolelt Adolf Joffe. Enamlased nõudsid endale esialgu kogu Petserimaad ja poolt Virumaad kuni Kundani. Alles punaarmee pealetungi katsete nurjumine Narva alla sundis Vene diplomaate järeleandlikusele. Ka Eesti pool oli esialgu esitnud väga kaugeleulatuvaid nõudmisi, kuid 1920. aasta alguses jõuti kompromissini. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920.

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam