Ehitatakse Otepää piiskopilinnus

kaardile

1223

Otepää piiskopilinnuse rajamisega alustas Tartu piiskop (toona ametlikult veel Lihula piiskop) Hermann von Buxhövden tõenäoliselt kohe pärast seda, kui selle lähim ümbrus tema võimu alla läks ehk 1223. aastal. Esialgsel kujul valmis see juba 1224. või 1225. aastaks, kui paavsti legaat Modena Wilhelm seda külastas. On avaldatud ka arvamust, et linnus oli piiskopi esimeseks residentsiks, kuigi Tartu linnust asuti ehitama juba 1224. aastal ning tõenäoliselt piiskop Hermann siiski Otepääl pikemalt ei viibinud.

Et Otepää linnus valmis vaid aasta jooksul, siis on oletatud, et esialgu püstitati kivist vaid peatorn ning seda ümbritsevad kaitserajatised olid puust, teise oletuse järgi valmis aga kõigepealt kivist ringmüür, mille sisse asuti järk-järgult rajama ka kivihooneid. Igal juhul valmis kivilinnus mõne aasta jooksul. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt tellist. Piiskopilinnus kuulus oma põhitüübilt loodusliku kavatisega ehk vabakujulise ringmüüriga linnuste hulka, mille kaitsemüür jälgis muinaseestlaste linnuse omaaegse müüri jooksu. See oli looduslikult väga hästi kaitstud: pealinnus asus maapinnast umbes 40 meetri kõrgusel, eeslinnuse ala aga oli pealinnusest 20 meetrit madalamal. 13.-14. sajandil oli linnus küllaltki oluliseks kohalikuks keskuseks, linnuse juures asus ka kaubaalev.

14. sajandi keskpaigast hakkas Otepää tähtsus langema, sest see jäi sel ajal kasutusele võetud uutest peamistest kaubateedest kõrvale ning piiskop loovutas linnuse valitsemise oma vasallidele. 1396. aastal, kui toimus sõda ordu ja Tartu piiskopi vahel, sai selles tõenäoliselt kannatada ka Otepää linnus, ehkki selle hävimist enam selle sõjaga otseselt ei seostata. Siiski leidis linnuses varsti pärast seda aset põleng, mis selle sisuliselt hävitas. Seda enam ei taastatudki. Tänu sellele on Otepäält leitud mitmeid 14. sajandi lõppu jäävaid esemeid, nagu münte, kaitserüüde osi ja relvi, viimastest kõige silmapaistvam on kindlasti Otepää püss, mis on üks vanimaid teadaolevaid tulirelvi Euroopas.

Tänapäeval on Otepää piiskopilinnusest maa peal säilinud vähe, vaid üksikud müürijupid, kuid selle põhiplaan on küllaltki üksikasjalikult teada tänu arheoloogilistele kaevamistele, mis alates 1950. aastatest on seal küllaltki pidevalt aset leidnud.

Allikas: Kalvi Aluve. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus, 1993.

Pildid: http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/oigeotepaa_linnamagi_091042.jpg

http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/linnus%202.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis