Vastseliina linnus

kaardile

1342

 

1342. aastal ehitati Liivimaa idapiiri lähedusse kaks uut linnust: Liivi ordu alale kerkis Aluliina (Aluksne), Tartu piiskopkonda aga Vastseliina linnus. On tõenäoline, et ka viimase ehitamise taga oli tegelikult ordu, mis valmistus sõjaks Pihkva vürstiriigiga. Linnuse esimene järk valmis seetõttu ilmselt väga kiiresti, vähem kui aastaga ja kujutas endast tõenäoliselt kivitorni, mis oli ümbritsetud puust kaitserajatistega.

1379. aastaks, mil ordumeister Wilhelm von Friemersheim nimetas Vastseliinat kõige paremini kaitstud linnuseks, rajati sinna aga konvendihoone ning tugev ringmüür. Kõige suuremad kindlustustööd leidsid linnuse juures aga aset tõenäoliselt 15. ja 16. sajandi vahetusel, kui Vastseliina muudeti laagerkastelliks (suure eesõuega linnus, kuhu oli hea paigutada vägesid) ning müüridele rajati suurtükitornid.

Vastseliinal oli äärmiselt oluline strateegiline tähtsus, sest ta asus vaevalt kilomeetri kaugusel tolleaegsest Liivimaa idapiirist, samuti valvas ta tähtsat kaubateed Pihkvast Tartu suunas. Linnuse juurde kerkis ka alev, mis püsis kuni Liivi sõjani. Lisaks sõjalisele tähtsusele oli Vastseliina aga ka religioosne keskus, sest juba mõni aasta pärast linnuse valmimist olevat selle kabelis juhtunud imelugu: kaks valges rüüs inimkuju asetasid seinal seisnud valge risti altarile, kus see ilma mingi toeta püsti seisnud.

Ime juhtumist olevat saatnud ka meeldiv muusika ning suletud ukse tagant kumanud ebamaist valgust. Tänu sellele sai Vastseliina endale reliikvia ning muutus palverännukohaks, kuhu tuli inimesi nii lähedalt kui ka kaugelt. Paavst Innocentius VI kinnitas Vastsellinasse rändajatele 40-päevase patukustutuse juba 1354. aastal.

Liivi sõja alguses suudeti Vastseliina linnust venelaste vastu ligi kuu aega kaitsta, kuid siis pidid kaitsjad linnusesse põgenenud alevielanike survel selle venelastele loovutama. 1582. aastal said linnuse endale poolakad, 1625. aastal aga rootslased, kes seda veel oluliselt kindlustasid. Vastseliina sai rängalt kannatada 1656-1661 toimunud Vene-Rootsi sõjas, kuid jäi siiski veel kuni 1702. aastani kasutusse, kui venelased selle lõplikult hävitasid.

Allikad: Kalvi Aluve. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus, 1993.

http://www.vastseliina.ee/linnus/index.html

Foto: http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis